Puitmaterjalid

Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjale liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali.

Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/m3 ja kuusel 460 kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses.

Saematerjale toodetakse reeglina standardsete ristlõigetega, mis on aja jooksul välja kujunenud tollimõõdustikust ja ehitustraditsioonidest lähtuvalt. Saematerjali toodetakse tavaliselt pikkustega 3,0-6,0 m ja 30 cm sammuga. Vähemlevinud on pikkused 1,8-2,7 ning 6,2-8,0 m, mida kasutatakse harva.

Okaspuu saematerjalide kvaliteediklassid põhinevad põhjamaade saematerjali sorteerimisjuhendile ja klassifikatsioonile. Peamiselt on määravaks teguriks materjali okslikkus, okste suurus ja arv. Samas arvestatakse sorteerimisel ka kõigi teiste puidurikete esinemist nagu vaigupesad, praod, poomkant, värvimuutus, mädanik, putukakahjustused jne. Kvaliteedi klassid jagunevad: A, B, C, D, millest madalaim on D ja kõrgeim on A, mis omakorda jaguneb veel neljaks: A1, A2, A3, A4. Lisaks kasutatakse põhiklasside liigitusi kombineeritult, nt AB, mis sisaldab saematerjali kvaliteediga A ja B ning ABC, mis sisaldab materjali kvaliteediga A, B ja C.